Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  NAISED ISLAMIS »  Linnalegendid mosleminaistest »  17. Töötamisest  
17. Töötamisest

Linnalegend - Islam keelab naistel tööl käia ja lukustab nad koduseinte vahele.

 

Jumal lõi kogu inimkonna ühest mehest ja naisest  ning pani nende vahele loomuliku armastuse ja kiindumuse, et nad koos suhted ja perekonnad looksid. Loodusest võime näha, et Jumal on reeglina isased loomad loonud tugevamateks ja vastupidavamateks kui emased, et nood saaksid teatud sfäärides domineerida, elatist otsida ja oma liiki kaitsta, samal ajal kui emased on varustatud võimega paljuneda, et nende liik säiliks. Vaid emased on varustatud võimetega järeltulijaid enda sees kanda, poegida, imetada ja pisikeste eest hoolitseda. Ka on naisele antud võime armastada, olla lahke, hell ja kaastundlik, hoolitseda oma laste eest hulga tõhusamalt, kui seda mehed suudaksid. Tulenevalt nendest loomulikest eeldustest ja vajadusest peresiseselt ülesandeid jagada; tulenevalt meeste ja naiste eripärastest võimetest ja suundumustest on üsna loomulik, et mehe ülesanne on kodust väljaspool tööd teha ja perele elatist teenida, samal ajal kui naise ülesanne on kodu, laste ja üldiselt pere eest hoolitseda.

Samas, islami seadus ei keela naisel töötada tingimusel, et selle töö käigus tema au ja väärikus kahjustada ei saa. Islam on naisele andnud õiguse isiklikult oma äri planeerida ja juhtida, lepinguid ja ärilisi tehinguid sõlmida. Kõik taolised lepingud ja tehingud on islami seaduse silmis kehtivad. Samuti vajab ühiskond hädasti teatud sfäärides naisspetsialiste, nagu näiteks arstid, õpetajad, naisametnikud naiste teenindamiseks jne.

Samas on olemas teatud tingimused, mille puudumisel naine kaotab õiguse väljaspool kodu töötada.

Töö, millega mosleminaine väljaspool kodu tegeleb, ei tohi minna vastuollu tema kohustustega oma abikaasa ja laste ees. Ta peaks töötama teiste naistega ja mitte segunema meesteseltskonnaga, kus ta peab meestega füüsilises kontaktis olema ja seega võidakse teda ära kasutada või solvata. Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Mees ja naine ei saa üksi jääda, ilma et saatan oleks kolmas.“[1] (At-Tirmidhi 1171)

Ühe teise hadiith'i järgi ütles üks mees: „Oo Jumala Sõnumitooja, mu naine on läinud palverännakule ja mulle on kirjutatud, et läheksin sõjakäigule.“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Mine oma naisega palverännakule.“ (Al-Bukhari 4935, Muslim 1341)

Tuntud Inglise kirjanik proua Cook kirjutas New Echos: „Meestele meeldib segaseltskond, nad eelistavad seda, seega meelitatakse naisi millessegi, mis on neile loomuvastane. Mida rohkem on ühiskonnas (meeste ja naiste) segakeskkonda, seda rohkem on seal ka ebaseaduslikke lapsi. See on suurim katastroof ...“

Töö, mida naine väljaspool kodu teeb, peab esmajoones olema talle islami seaduse järgi lubatud, sobima tema füüsise ja natuuriga. Näiteks ei tohi naine olla kohustatud töötama rasketel füüsilistel industriaalaladel ja muudel taolistel töödel, mis sobivad rohkem mehele.

Küsimus, mille võime endale siinkohal esitada, on järgmine: Miks peab naine üldse väljaspool kodu töötama? Kui naine peab töötama, et end majanduslikult elatada, siis selle probleemi on islami seadus tema jaoks lahendanud, nagu juba varem mainitud sai – lähim meessoost perekonnaliige on kohustatud tema majanduslike kulude eest hoolitsema. Seega pole tal sünnist surmani vaja end elatada vaid ta saab keskenduda perele ja lastele. Tema töö kodu ja lastega ei ole sugugi vähem väärtuslik kui mehe töö väljaspool kodu. Võiks isegi öelda, et ta vastutus tulevaste põlvede kasvatamisel on hulga suurem kui mehel.

Tuntud Inglise õpetlane, üks Inglise renessansi alustalasid, Samuel Smiles ütles: „Süsteem, mis nõudis tehastesse ja industriaalpiirkondadesse naistööjõudu, hoolimata rahvuslikust rikkusest, mida see endaga kaasa tõi, hävitas samal ajal perekonnaelu. See on rünnanud kodu baasstruktuuri ja alustalasid ning hävitanud perekonna tugisambad. Samuti on see katki lõiganud ja hävitanud sotsiaalsed suhted. Naise tema mehest lahutamine ja laste korralikust, hellast ja emalikust hoolitsemisest ilma jätmine on viinud naiste madalama moraalitasemini. Iga naise tõeline kutsumus ja karjäär peaks olema hea, üksmeelse ja moraalse perekonna kasvatamine. Tema ülesanne peaks olema majapidamise, kodu harmoonia ja teiste koduste kohustuste täitmine. Tehastes töötamine segab naist kõigi nende eelpool nimetatud kohustuste täitmisel, mis on kodusisest reaalsust tundmatuseni muutnud. Ka lapsed on jäänud tihti unustusse ning kasvanud üles ilma piiride ja juhenduseta. Kannatada saanud on ka mehe- ja naisevaheline armastus ja kiindumus. Mees ei igatsenud enam naise järele, ei tahtnud teda, ei imetlenud ja armastanud teda samamoodi, kui nägi teda päevast päeva enda kõrval tehases sama asja tegemas mis ta isegi. Naine omakorda jäi mitmete erinevate mõjude ja surve alla, mis muutsid tema mentaliteeti ja mõtteviisi, millele baseerusid ka tema uued moraalinormid ja väärtused.“

Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene leedi pöördus ühel LAVi pealinnas toimunud naiste konverentsil naiste poole järgmise üleskutsega: „Naise peamine ülesanne ja vastutus peaks olema ta abikaasa eest hoolitsemine ja laste vajaduste rahuldamine ... See on meie kõige kõrgem kutse ühiskonnas. See on ülesanne, mille üle peaksime eriti uhked olema, kuna tänu sellele kasvavad edukad inimesed ja terved põlvkonnad.“



[1]              Mõeldud on naist ja talle mitte-mahram'ist meest.