Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  NAISED ISLAMIS »  Naised islamis - RAAMAT »  5. Räpane naine  
5. Räpane naine

Judaismis on menstrueerivaid naisi käsitlevad seadused ja regulatsioonid väga piiravad. Vana Testamendi järgi on iga menstrueeriv naine must ja räpane. Veelgi enam – ta räpasus võib ka teisi "nakatada“, sest igaüks või iga asi, mida ta puudutab, muutub päevaks räpaseks: „Ja kui naisel on voolus, ta ihust voolab verd, siis ta ei ole puhas seitse päeva ja igaüks, kes teda puudutab, on õhtuni roojane. Ja kõik, mille peal ta magab oma ebapuhtuse ajal, on roojane, samuti on roojane kõik, mille peal ta istub. Ja igaüks, kes puudutab tema aset, peab pesema oma riided ja loputama ennast veega ning olema õhtuni roojane. Ja igaüks, kes puudutab mõnd eset, millel naine on istunud, peab pesema oma riided ja loputama ennast veega ning olema õhtuni roojane. Ja kui midagi on aseme peal või eseme peal, millel ta on istunud, ja keegi puudutab seda, siis ta on õhtuni roojane.“ (3Mo.15:19-23)

"Nakkusohtlikkuse“ tõttu "pagendati“ menstrueeriv naine mõnikord, et võimalikku kontakti temaga vältida. Ta saadeti kogu menstruatsiooni ajaks eraldi majja, mida nimetati räpasuse majaks.[1] Talmudi järgi peeti menstrueerivat naist "saatuslikuks“ ja seda isegi ilma füüsilise kontaktita: „Meie rabid on õpetanud: ... kui menstrueeriv naine läheb kahe (mehe) vahelt läbi, siis kui see toimub ta menstruatsiooni alguses, siis tapab ta ühe neist ja kui see toimub ta menstruatsiooni lõpus, siis põhjustab ta nende vahel tüli.“ (bPes. 111a.)

Lisaks kõigele oli menstrueeriva naise abikaasal keelatud sünagoogi astuda, kui ta naine oli ta kasvõi läbi tolmu ta jalge all räpaseks muutnud. Preester, kelle naisel, tütrel või emal oli menstruatsioon, ei tohtinud sünagoogis preestri õnnistusi lugeda.[2] Pole siis ime, et paljud juuditarid peavad menstruatsiooni siiani "needuseks“.[3]

Islami seaduse järgi ei ole menstrueeriv naine kuidagi "nakkavalt räpane“. Ta ei ole ei "puutumatu“ ega ka "neetud“. Ta elab oma tavalist igapäevaelu, kuid ühe erandiga: abielupaar ei tohi naise menstruatsiooni ajal vahekorras olla. Igasugune muu füüsiline kontakt kaasade vahel on aga lubatud. Menstrueeriv naine on vabastatud mõnest religioossest rituaalist, nagu näiteks igapäevased palved ja paastumine.



[1] Swidler, op cit, lk 137.

[2] Ibid, lk 138.

[3] Priesand, Sally, Judaism and the New Woman”, New York: Behrman House, Inc, 1975, lk 24.