|
Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel. |
bismilläähi r-raḥmääni r-raḥiim. |
بِسْمِ اللهِ الرَّحْمنِ الرَّحِيمِ |
1 |
Ägedalt väljatõmbajate nimel |
wa n-nääzi‛ääti ġarqaa. |
وَالنَّازِعَاتِ غَرْقًا |
2 |
ja õrnalt väljavõtjate nimel |
wa n-nääšiṭaati näšṭaa. |
وَالنَّاشِطَاتِ نَشْطًا |
3 |
ja justkui ujudes kulgejate nimel |
wa s-sääbiḥääti säbḥää. |
وَالسَّابِحَاتِ سَبْحًا |
4 |
ja võistlevate võiduajajate nimel |
fä-s-sääbiqaati säbqaa. |
فَالسَّابِقَاتِ سَبْقًا |
5 |
ja asjade korraldajate nimel, |
fä-l-mudäbbiraati ämra. |
فَالْمُدَبِّرَاتِ أَمْرًا |
6 |
sel päeval Raputaja (Sarve hääl) raputab (kogu maad). |
jäwmä taržufu r-raažifä. |
يَوْمَ تَرْجُفُ الرَّاجِفَةُ |
7 |
Sellele järgneb järgmine . |
tätbä‛uhää r-raadufä. |
تَتْبَعُهَا الرَّادِفَةُ |
8 |
Südamed sel päeval värisevad |
quluubun jäwmä’iḏin wääžifä. |
قُلُوبٌ يَوْمَئِذٍ وَاجِفَةٌ |
9 |
ja pilgud alanduvad. |
abṣaaruhää ḫaaši‛ä. |
أَبْصَارُهَا خَاشِعَةٌ |
10 |
Nad ütlevad: „Kas me tõesti naaseme endisesse olekusse, |
jaquluunä ä’innää lä-märduuduunä fii l-ḥääfira. |
يَقُولُونَ أَئِنَّا لَمَرْدُودُونَ فِي الْحَافِرَةِ |
11 |
isegi kui oleme olnud kõdunenud kondid?“ |
ä’iḍää kunnää ‛iẓaaman-naḫira. |
أَئِذَا كُنَّا عِظَامًا نَّخِرَةً |
12 |
Nad ütlevad: „See on siis mõttetu tagasitulek.“ |
qaaluu tilkä iḏän karratun ḫaasira. |
قَالُوا تِلْكَ إِذًا كَرَّةٌ خَاسِرَةٌ |
13 |
Kuid kui kõlab üksik (sarve)hääl, |
fä-innämää hiyä zäžratun wääḥidä. |
فَإِنَّمَا هِيَ زَجْرَةٌ وَاحِدَةٌ |
14 |
siis on nad (järsku) maa peal . |
fä-iḏää hum bi-s-säähira. |
فَإِذَا هُم بِالسَّاهِرَةِ |
15 |
Kas sinuni on jõudnud lugu Moosesest? |
häl ätääkä ḥädiiṯu muusää. |
هَلْ أتَاكَ حَدِيثُ مُوسَى |
16 |
Tema Isand kutsus teda pühas Tuwaa orus: |
iḏ näädäähu rabbuhu bi-l-wäädi l-muqaddäsi ṭuuää. |
إِذْ نَادَاهُ رَبُّهُ بِالْوَادِ الْمُقَدَّسِ طُوًى |
17 |
„Mine vaarao juurde, tõesti, ta on läinud üle piiri, |
iḏhäb ilää fir‛äunä innähu ṭaġää. |
اذْهَبْ إِلَى فِرْعَوْنَ إِنَّهُ طَغَى |
18 |
ja ütle talle: „kas puhastaksid end (patust), |
fä-qul häl-läkä ilää än täzäkkää. |
فَقُلْ هَل لَّكَ إِلَى أَن تَزَكَّى |
19 |
et juhataksin sind su Isanda juurde, et Teda kardaksid (oleksid jumalakartlik)?““ |
wa ähdiiäkä ilää rabbikä fä-taḫšää. |
وَأَهْدِيَكَ إِلَى رَبِّكَ فَتَخْشَى |
20 |
Ja ta (Mooses) näitas talle (vaaraole) suurt tunnustähte, |
fä-araahu l-äjätä l-kubraa. |
فَأَرَاهُ الآْيَةَ الْكُبْرَى |
21 |
kuid ta (vaarao) salgas ega kuuletunud. |
fä-käḏḏäb wa-‛aṣaa. |
فَكَذَّبَ وَعَصَى |
22 |
Seejärel keeras ta (Jumala vastu) vandenõu pidades selja. |
ṯummä ädbara jäs‛ää. |
ثُمَّ أَدْبَرَ يَسْعَى |
23 |
Siis kutsus ta kokku (oma rahva) ja kuulutas, |
fä-ḥäšara fä-näädää. |
فَحَشَرَ فَنَادَى |
24 |
öeldes: „Mina olen teie isand, kõrgeim!“ |
fä-qaala änää rabbukumu l-ä‛lää. |
فَقَالَ أَنَا رَبُّكُمُ الأَعْلَى |
25 |
Siis karistas Jumal teda (nii) viimase (kui) esimese (üleastumise) eest. |
fä-äḫäḏähu llaahu näkäälä l-ääḫirati wa l-uulää. |
فَأَخَذَهُ اللَّهُ نَكَالَ الآخِرَةِ وَالأُولَى |
26 |
Tõesti, selles on hoiatus neile, kes on jumalakartlikud. |
innä fii ḏäälikä lä-‛ibrätäl-limän jaḫšää. |
إِنَّ فِي ذَلِكَ لَعِبْرَةً لِّمَن يَخْشَى |
27 |
Kas olete teie keerulisemad luua või taevas? Ta püstitas selle, |
ä äntum äšäddu ḫalqan ämi s-sämää’u bänäähää. |
أَأَنتُمْ أَشَدُّ خَلْقًا أَمِ السَّمَاءغۚ بَنَاهَا |
28 |
tõstis selle kõrgustese ja vormis selle. |
rafä‛ä ämkähää fä-säwwäähää. |
رَفَعَ سَمْكَهَا فَسَوَّاهَا |
29 |
Ta pimendas selle öö ja tõi (sellest) välja selle hommiku. |
wa aġṭašä läilähää wa äḫräžä ḍuḥäähää. |
وَأَغْطَشَ لَيْلَهَا وَأَخْرَجَ ضُحَاهَا |
30 |
Ja maa ta peale seda laiali laotas, |
wa l-arḍa bä‛dä ḏäälikä däḥäähää. |
وَالأَرْضَ بَعْدَ ذَلِكَ دَحَاهَا |
31 |
tõi sellest välja selle vee ning karjamaa |
aḫražä minhää mää’ähää wa mar‛ähää. |
أَخْرَجَ مِنْهَا مَاءهَا وَمَرْعَاهَا |
32 |
ja mäed kinnitas ta kindlalt: |
wa l-žibäälä arsäähää. |
وَالْجِبَالَ أَرْسَاهَا |
33 |
(see kõik on) moonaks teile ja teie karjale. |
mätää‛äl-läkum wa li-än‛äämikum. |
مَتَاعًا لَّكُمْ وَلأَنْعَامِكُمْ |
34 |
Ja kui tuleb Suur Õnnetus, |
fä-iḏää žää’äti ṭ-ṭaammatu l-kubraa. |
فَإِذَا جَاءتِ الطَّامَّةُ الْكُبْرَى |
35 |
päev, mil inimesele meenub, mille poole ta püüdles |
jäwmä jätäḏäkkäru l-insäänu mää sä‛ää. |
يَوْمَ يَتَذَكَّرُ الإِنْسَانُ مَا سَعَى |
36 |
ja põrgutuli paljastatakse neile, kes näevad, |
wa burrizäti l-žäḥiimu limän jaraa. |
وَبُرِّزَتِ الْجَحِيمُ لِمَن يَرَى |
37 |
siis sellele, kes läks üle piiri |
fä-ämmä män ṭaġaa |
فَأَمَّا مَن طَغَى |
38 |
ja eelistas maist elu, |
wa ääṯara l-ḥäjäätä d-duniää. |
وَآثَرَ الْحَيَاةَ الدُّنْيَا |
39 |
tõesti, põrgu (saab) ulualuseks. |
fä-innä l-žäḥiimä hiyä l-mä’wää. |
فَإِنَّ الْجَحِيمَ هِيَ الْمَأْوَى |
40 |
Kuid sellele, kes kartis seista oma isanda ette ja hoidis end (ebaseaduslikest ihadest), |
wa ämmä män ḫaafä mäqaamä rabbihi wa nähää n-näfsä ‛äni l-häwää. |
وَأَمَّا مَنْ خَافَ مَقَامَ رَبِّهِ وَنَهَى النَّفْسَ عَنِ الْهَوَى |
41 |
tõesti, paradiis (saab) ulualuseks. |
fä-innä l-žännätä hiyä l-mä’wää. |
فَإِنَّ الْجَنَّةَ هِيَ الْمَأْوَى |
42 |
Sinult küsitakse (Viimse) Tunni kohta: „Millal see saabub?“ |
jäs’äluunäkä ‛äni s-sää‛äti äjjäänä mursäähää. |
يَسْأَلُونَكَ عَنِ السَّاعَةِ أَيَّانَ مُرْسَاهَا |
43 |
Mis (teadmises) oled sina, et seda öelda? |
fiimää äntä min ḍikraahää. |
فِيمَ أَنتَ مِن ذِكْرَاهَا |
44 |
Sinu Isandale kuulub selle määramine. |
ilää rabbikä muntähäähää. |
إِلَى رَبِّكَ مُنتَهَاهَا |
45 |
Tõesti, sa oled vaid hoiataja neile, kes seda kardavad. |
innämää äntä munḍiru män jaḫšäähää. |
إِنَّمَا أَنتَ مُنذِرُ مَن يَخْشَاهَا |
46 |
Päeval, mil nad seda näevad, oleks nad (siin ilmas) justkui viibinud mitte enam kui pealelõuna või hommiku. |
kä-ännähum jäwmä jarawunähää läm jälbäṯuu illää ‛äšiiätän äw ḍuḥäähää. |
كَأَنَّهُمْ يَوْمَ يَرَوْنَهَا لَمْ يَلْبَثُوا إِلاَّ عَشِيَّةً أَوْ ضُحَاهَا |