|
Jumala, kõige Armulisema, Halastavama nimel. |
bismilläähi r-raḥmääni r-raḥiim. |
بِسْمِ اللهِ الرَّحْمنِ الرَّحِيمِ |
1 |
Katva öö nimel |
wa l-läili iḏää jaġšää. |
وَاللَّيْلِ إِذَا يَغْشَى |
2 |
ja heledalt tõusva päeva nimel |
wa n-nähääri iḏää täžällää. |
وَالنَّهَارِ إِذَا تَجَلَّى |
3 |
ja Selle nimel, kes lõi mehe ja naise, |
wa mää ḫalaqa ḏ-ḏäkärä wal-’unṯää. |
وَمَا خَلَقَ الذَّكَرَ وَالأُنثَى |
4 |
tõesti, teie pingutused on mitmesugused. |
innä sä‛jäkum läšättää. |
إِنَّ سَعْيَكُمْ لَشَتَّى |
5 |
Sellele, kes annab (almust) ja on jumalakartlik |
fä ämmä män ä‛ṭaa wat-taqaa |
فَأَمَّا مَن أَعْطَى وَاتَّقَى |
6 |
ning usub parimasse, |
wa ṣaddaqa bi-l-ḥusnää. |
وَصَدَّقَ بِالْحُسْنَى |
7 |
lihtsustame Me tee kergendusele. |
fäsänujässiruhu li-l-jusraa. |
فَسَنُيَسِّرُهُ لِلْيُسْرَى |
8 |
Kuid sellele, kes on ihne ja peab end piisavaks |
wa ämmä män bäḫilä wastäġnää. |
وَأَمَّا مَنۢ بَخِلَ وَاسْتَغْنَى |
9 |
ning salgab parimat , |
wa käḏḏäbä bi-l-ḥusnää. |
وَكَذَّبَ بِالْحُسْنَى |
10 |
lihtsutame me tee raskusele. |
fäsänujässiruhu li-l-‛usraa. |
فَسَنُيَسِّرُهُ لِلْعُسْرَى |
11 |
Ja kuidas on talle kasuks ta vara, kui ta kukub ? |
wa mää juġnii ‛änhu määluhu iḏää taraddää. |
وَمَا يُغْنِي عَنْهُ مَالُهُ إِذَا تَرَدَّى |
12 |
Tõesti, Meie ülesandeks on juhatada |
innä ‛äleinää lä-l-hudää. |
إِنَّ عَلَيْنَا لَلْهُدَى |
13 |
ja tõesti on Meie käes Teispoolsus (viimane) ja Siinpoolsus (esimene). |
wa innä länää lä-l-ääḫirätä wa l-uulää. |
وَإِنَّ لَنَا لَلآخِرَةَ وَالأُولَى |
14 |
Seega olen Ma teid hoiatanud lõõmava tule eest, |
fä änḏärtukum näärän tälaẓẓaa. |
فَأَنذَرْتُكُمْ نَارًا تَلَظَّى |
15 |
milles põleb vaid nurjatuim; |
lää jaṣläähää illää l-äšqaa. |
لا يَصْلاهَا إِلاَّ الأَشْقَى |
16 |
see, kes salgab ja pöördub ära. |
älläḏi käḏḏäbä wa täwällää. |
الَّذِي كَذَّبَ وَتَوَلَّى |
17 |
Sellest pääseb jumalakartlik, |
wa säjužännäbuhää l-ätqaa. |
وَسَيُجَنَّبُهَا الأَتْقَى |
18 |
kes annab oma varast, et puhastuda |
älläḏii ’uutii määlähu jätäzäkkää. |
الَّذِي يُؤْتِي مَالَهُ يَتَزَكَّى |
19 |
ja mitte selleks, et keegi talle ta helduse eest tasuks, |
wa mää li-’ähädin ‛indähu min-ni‛mätin tužzää. |
وَمَا لأَِحَدٍ عِندَهُ مِن نِّعْمَةٍ تُجْزَى |
20 |
sest ta otsib vaid oma Kõrgeima Isanda rahulolu. |
illää b(i)tiġaa’ä wažhi rabbihi l-ä‛lää. |
إِلاَّ ابْتِغَاء وَجْهِ رَبِّهِ الأَعْلَى |
21 |
Ja kindlasti saab ta rahul olema. |
wa läsäwfä jarḍaa. |
وَلَسَوْفَ يَرْضَى |
Ali (ﷲ عنه رضي ) jutustas: Kui me olime Baqi‛ Ġarqadis matuserongkäigul, tuli Jumala Sõnumitooja (صلى ﷲ عليه وسلم ) ja istus ning me istusime tema ümber. Tal oli käes väike kepp; ta pööras pea alla ja asus oma kepiga maad uuristama. Seejärel ta ütles: „Teie hulgas ei ole kedagi ja pole ühtki loodud hinge, kellele poleks määratud koht kas paradiisis või põrgutules ja kirja pandud kas õnnetus või õnn.“ Üks mees küsis: „O Jumala Sõnumitooja, kas peaksime sõltuma sellest, mis meile kirja on pandud ja hülgama (head) teod? Sest see meie hulgast, kes on määratud õnnistusele (teispoolsuses), liitub õnnistatud inimestega ja see, kes on neetud, teeb selliseid tegusid, mis on iseloomulikud inimestele, kes on neetud.“ Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم ) ütles: „Neile, kellele on määratud õnnistatud saama, on õnnistatutele iseloomulike tegude tegemine väga lihtne, samal ajal kui neile, kellele on määratud neetud saama, on lihtne teha neetutele iseloomulikke tegusid.“ Seejärel retsiteeris ta: „Sellele, kes annab (almust) ja on jumalakartlik ja usub parimasse (tasuse) ... (92:5-6)“ (Sahih Al-Bukhari 6/4948)