LÜHIÜLEVAADE IISRAELI-PALESTIINA KONFLIKTIST

1) Enne 3000 aastat e.Kr asustasid enamust tänapäeval Lähis-Idana tuntud piirkonda erinevad lääne-semiidi hõimud, osadest neist said hiljem heebrea keelt rääkivad hõimud.

2) Juuda Babüloonia poolt vallutusele järgnenud eksiili aeg kestis 586. (või 597.) aastast kuni 538. aastani e.Kr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed juudikogukonnad Lähis-Idas väljaspool Palestiina alasid.

3) 313. aastal sai Konstantinusest Rooma impeeriumi ainuvalitseja. Tema valitsusajal sai kristlusest Rooma impeeriumi riigiusk. Paljudest juutidest ja kohalikest paganatest said kristlased.

4) 638. aastal läksid Palestiina alad Umaijaadide impeeriumi koosseisu; väga paljudest kohalikest juutidest ning kristlastest said ligi sajandi jooksul moslemid.

5) Juba enne 20. sajandit oli Euroopa juutidel (kes olid erinevatel aegadel Palestiina aladelt välja rännanud või küüditatud) tekkinud liikumine oma kodumaa saamise nimel. Algselt pakuti sobivaks kohaks kas Ida-Aafrikat või Araabia poolsaare idaosa, kuid Venemaa juutide kujundatud sionismi survel otsustati viimaks Palestiina kui juutluse hälli kasuks ning asuti sinna välja rändama.

6) 1920. aastateks moodustasid juudid umbes 10% Palestiina elanikkonnast, 1947. aastal aga juba 35%.

7) 1917. aasta Balfouri deklaratsioon lubas juutidele Palesiina aladel „juudi kodumaa“(1) , samas keelustades olemasoleva mitte-juudi populatsiooni tsiviil- ja usuga seotud õiguste rikkumise.

8) Suur Britannia sõlmis araablastega Saksamaa poolel võitlema Osmani impeeriumi alistamiseks kokkuleppe (Husayn-McMohan korrespondents, 1915-1916): kui araablased Liitlastele Osmani impeeriumi vastu appi tulevad, saavad nad peale sõda kõigil araablastega asustatud aladel luua Araabia riigi. Suur oli araablaste pettumus, kui peale I Maailmasõja lõppu neile lubatust vaid osa anti: nad said oma kätte Araabia poolsaare, kuid Süüria ja Liibanoni alad jäid 1916. aasta Sykes-Picot lepingute kohaselt Prantsuse ning Palestiina, Transjordaania ja Iraak Briti mandaadi alla.

9) 1947. aastaks oli Palestiina aladel araablasi juba vaid 68%. ÜRO jagamisplaani kohaselt (1947. aasta resolutsioon 181 (II)) oleks 68% palestiinlastele pidanud jääma 45% maad ning 32% juutidele 55% maad piirkondades, kus oli sama palju palestiinlasi kui juute.

10) 1948. aastal kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi ja pagendasid selle aladelt ligi pool miljonit palestiinlast.

11) Ümberkaudsed araabia riigid püüdsid ÜRO poolt palestiinlastele määratud territooriumi kaitsta, kuid kui 1949. aastal vaherahu välja kuulutati, olid need alad kahanenud 45%-lt 23%-le: Iisraeli poolt okupeeritud maalt pidi põgenema ligi 726 000 palestiinlast, see on üle 55% 1,3 miljonist palestiinlasest.

12) 1967. aasta 6 päeva sõjas okupeeris Iisrael ülejäänud Palestiina territooriumi; umbes pool miljonit palestiinlast kaotas oma kodu.

13) ÜRO 1967. aasta 22. novembri kaitsenõukogu resolutsioon 242 nõudis Iisraelilt okupeeritud territooriumide vabastamist.

14) 1982. aasta juunis okupeeris Iisrael Liibanoni, pannes samal ajal Sabra ja Shatila põgenikelaagrites toime suurejoonelised tapatalgud.

15) Okupeeritud Palestiina territooriumitel algas massiline ülestõus 1987. aasta detsembris. Seda nimetatakse esimeseks intifadaks(2) .

16) 1993. aastal allkirjastati Oslo lepped, mille kohaselt Iisrael pidi Palestiinale osaliselt tagastama okupeeritud alad ning vabastama vangid.

17) 2000. aastal sooritas Likuti partei juht Ariel Sharon äärmiselt provokatiivse külaskäigu Jerusalemmas asuva Al-Aqsa kaljumošee juurde, mis tõi endaga kaasa II intifada puhkemise, mille tulemusel kaotati palju elusid, Iisrael aga okupeeris taas Palestiina territooriumid.

18) 2005. aastal tõmbas Iisrael viimaks rahvusvahelise surve tõttu oma väed osaliselt Gazast välja, säilitades samas kontrolli Gaza piiride, rannajoone ning õhuruumi üle.

19) 2006. aastal toimusid Palestiinas demokraatlikud valimised, mille võitis Hamas. Võimule neid siiski ei lastud - vahele astusid maailma suurvõimud.

20) Sionistid toovad tihti argumendiks, et Iisrael on Jumala poolt juutidele tõotatud maa. Vanas Testamendis lubas Jumal tõesti selle maa juutide esiisa Aabrahami järeltulijatele (1Mo. 12:1-7), kuid Aabrahamil oli Piibli tunnistuse kohaselt kaks tuntud poega: tema esmasündinu oli Ismael, keda peetakse araablaste esiisaks ning alles teine poeg oli Iisak, keda peetakse juutide esiisaks.

21) Palestiinlased on Palestiina aladel eelajaloolistest aegadest elanud populatsiooni otsesed järeltulijad(3) , seega on nad geneetiliselt nende samade juutide järeltulijad, kes Palestiina aladel aastatuhandeid elasid. Paljudest nendest juutidest said Jeesuse jutlustamise käigus ning hilisematel sajanditel kristlased, kellest suurem osa hakkas omakorda islami saabudes moslemiteks. Seega on aastatuhandeid Palestiina aladel elanud juudid ning araablastest kristlased (umbes 10% palestiinlastest!) ja moslemid omavahel väga otseses suguluses: palestiinlased on araablased vaid oma kultuuripärandi ja keelelisest aspektist lähtudes (mis nad islami saabudes omaks võtsid), geneetiliselt on aga tegemist juutidega(4) .

22) Valdav enamus Iisraeli tänaseid kodanikke on Euroopast (eriti Ida-Euroopa aladelt) 20. sajandil sisse rännanud juudid (või ka mitte-juudid), kes on paratamatult juba osaliselt eurooplastega segunenud.

23) USA annab Iisraeli armee jaoks 26 korda rohkem raha kui Palestiina arenguorganisatsioonile.

24) Fiskaalaastal 2007 andis USA rohkem kui 6,8 miljonit dollarit päevas Iisraelile, samal ajal andes palestiinlastele 0,3 miljonit dollarit aastas.

25) Palestiinlaste poolt on vangistuses 1 iisraellane, samal ajal kui iisraellaste poolt on vangistatud 10 756 palestiinlast (enne Gaza sõda).

26) Iisraeli on hoiatatud vähemasti 65 ÜRO resolutsiooniga, samal ajal kui palestiinlasi mitte ühegagi. (Enamus antud ÜRO resolutsioonidest Iisraeli vastu on välja antud ebaseadusliku naabriTE ründamise ja palestiinlaste inimõiguste rikkumiste tõttu.)

27) Iisraellased on hävitanud 18 147 palestiinlaste kodu (enne Gaza sõda), samal ajal kui palestiinlased ei ole hävitanud mitte ühtki iisraellaste kodu.

28) Iisraelil on väljaspool Iisraeli riigi piire sadu "tugipunkte", mis on ehitatud palestiinlaste konfiskeeritud maale; samal ajal ei ole palestiinlastel Iisraeli riigi piirides mitte ühtki sellist asundust. Iisrael kontrollib ka Gaza õhuruumi ning maa- ja merepiiri.

29) Iisraeli-Palestiina konflikti puhul ei ole tegemist judaismi-islami konfliktiga, kuna: 1. ligi 10% palestiinlastest on kristlased, 2. ortodoksed juudid üle maailma on sionistliku Iisraeli vastu ning palestiinlaste poolt(5) .

30) Kas ei tundu kummaline, et Iisrael on üks vähestest riikidest maailmas, mis omab tuumarelva ning on Gazas tsiviilelanike vastu kasutanud ka rahvusvaheliste seadustega keelustatud valge fosfori pomme, samas kui üheks peamiseks Gaza  ründamise (kõige sofistikeerituma võimaliku sõjalise atribuutikaga!) põhjuseks on katkestada relvade (ei tuumapommide, tankide ega millegi muu suure, vaid lihtsalt käsirelvade ning väikeste rakettide!) illegaalne sissevedu läbi tunnelite? Karikatuuris võiks selline pilt välja näha nii, et paks mees võtab kondise käest ära leiva, kuna tal on nälg.

31) Iisraeli-Palestiina praguses olukorras ei saa süüdistada vaid okupeerivat ning ründavat Iisraeli ning end kohati liiga ekstreemsete meetmetega kaitsvat Palestiinat, vaid ka suutmatut rahvusvahelist üldsust, kaasa arvatud araabiariikide valitsusi, mis ei ole siiani suutnud midagi konkreetset ette võtta, et olukorda lahendada.

(1) Selle all ei olnud mõeldud iseseisvat riiki vaid pigem teatud ala, kuhu juudid võiksid välja rännata.

(2) ar k -“maharaputamine”, mida tõlgitakse reeglina “ülestõus” või “vastuhakk”; I palestiinlaste intifada Iisraeli vastu 1987-1993, II intifada alates 2000.

(3) Gibbons, Ann 2000. Jews and Arabs Share Recent Ancestry - Science NOW. American Academy for the Advancement of Science 30. oktoober.

(4) Nebel et al. 2001, The Y Chromosome Pool of Jews as Part of the Genetic Landscape of the Middle East - Ann Hum Genet., märts 2001, 70 (2): 195-206

(5) vaata näiteks - siit